ROLi e-infokiri nr 25

- „Raplamaa Aasta Tegu“ 2022. aasta kandidaatide esitamine 30.10.22

- 02.11.22 toimuv Raplamaa tervisedenduse juubelikonverents on pühendatud vaimsele tervisele

- Ideekonkurss XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ Raplamaa rongkäigu kujunduse leidmiseks 04.11.22

- Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekt „Erivajadustega laste õpetamine - parimad Põhjamaade praktikad“

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kutsub üles märkama ja esitama kodanikuühiskonna tublisid tegijaid „Raplamaa Aasta Tegu“ konkursile. Kandidaadid palume esitada veebivormis hiljemalt 30. oktoobriks. Loe täpsemat infot SIIT

02.11.22 toimuv Raplamaa tervisedenduse juubelikonverents on pühendatud vaimsele tervisele

Konverentsi sihtrühmaks on tervise ja turvalisuse valdkonna võrgustik, õpetajad, noorsootöötajad, poliitikud, lapsevanemad ja kõik, keda see teema kõnetab. Konverentsil saab osaleda nii kohapeal kui ka üle veebi. Kutse ja päevakava leiad SIIT

Ideekonkurss XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ Raplamaa rongkäigu kujunduse leidmiseks

Raplamaa Omavalitsuste Liidu laulu- ja tantsupeo komisjon ootab ideid, kuidas kujundada eeloleval suvel XII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“ Rapla maakonna rongkäiku. Oodatakse mõtet rongkäigu päise ja läbivate kujunduselementide teostamiseks. Rongkäigu kujunduselemendid peavad tooma esile paikkondlikku või kogukondlikku eripära, samas  soovitame  lähtuda  laulu- ja tantsupeo  kujunduskontseptsioonist. Ideekonkursi preemiafond on 500 eurot ja tähtaeg 4. november.

Loe ideekonkursi kohta täpsemalt SIIT

Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekt „Erivajadustega laste õpetamine - parimad Põhjamaade praktikad“

Kaheksa Raplamaa Omavalitsuste Liidu kaasava hariduse töörühma liiget käisid septembris Soomes Nurmijärvi ja oktoobris Rootsis Tranåse vallas õppimas, kuidas on seal lahendatud erivajadustega laste haridusküsimused. Nii Soomes kui Rootsis oli ühine see, et neil oli erivajadustega laste jaoks tugipersonal olemas ja ka eelarves summad nende palkamiseks.  Nurmijärvil oli olemas eraldi kaks erikooli, aga Tranåses kuulusid suurema erivajadusega lapsed tavalise kooli nimekirja. Igapäevaselt toimetasid nad tavakooli juurde spetsiaalselt kohandatud majas, aga aeg-ajalt mõnedeks tundideks liitusid nad ka tavaklassidega. Nii teadis erivajadusega laps, et ta on tavaklassi liige ja tavaklassi õpilased õppisid arvestma ja märkama endast erinevaid inimesi. Asja mõte oli sotsialiseerimises ja see oli parim näide kaasavast haridusest.

Nüüd seisab meie töörühmal ja haridusjuhtidel ees suur väljakutse leida meie maakonna jaoks parim lahendus erivajadustega laste jaoks. Igal omavalitsusel on erinev olukord, aga peame tõsistes vestlustes leidma ühisosa, kuidas nende teemadega edasi minna.

Fotol Raplamaa grupp Tranase vallavalitsuse hoones koos endise vallavanema Hans Roceni ja vallavolikogu esimehe Gunnel Lindiga. 

Raplamaa Omavalitsuste Liit

rol@raplamaa.ee